Kvinne med mørkegrå samekofte

Livchristin Klefstad bokte, ráđđeaddi bealjehisčalmmehemiide guovlluguovddážis Romssas.

Sápmi lea viimmat beaggigoahtán. Geassemánu 1. b. 2023:as geigii Duohtavuođa- ja seanadankommišuvdna raportta dáruiduhttinpolitihka ja vearrivuođa birra sámiid, kvenaid ja norggasuopmelaččaid vuostá. 

Diimmá dálvve leat akšuvnnat ja vuosttaldeamit bieggafápmohuksemiid vuostá Fosenis čalmmustahttán álgoálbmot- ja olmmošvuoigatvuođaid. 

Maiddái dearvvašvuođasuorggis lea eanet beroštupmi sápmelašvuhtii go ovdal, juoga mii lea dahkan dárbbu sámi kulturipmárdussii áigeguovdilin.

Diimmá čavčča oassálasten mun golmma lágideamis sámi perspektiivvain vuoigatvuođaide, oahpporesurssaid ja dearvvašvuođabálvalusaid oktavuođas olbmuide geain lea sámi gullevašvuohta ja sámi kultuvrralaš duogáš.

Mánáid-, nuoraid- ja bearašdirektoráhta, Dásseárvoguovddáš ja Sámediggi lágidedje webinára dan birra movt váikkuhit dásseárvosaš bálvalusaid dearvvašvuođasuorggis golggotmánus. Tråantes lágidii Statped - SEAD (sámi ossodat) sámi erenoamášpedagogalaš fágabeivviid sámi mánáid ja nuoraid vuoigatvuođaid birra. Davvi Dearvvašvuohta lágidii fágaseminára Sámi giellavahkus UNN`as, gos sin doaibmaplána sámi pasieanttaid várás ovddiduvvui. Plána sihkkarastá vuoigatvuođa geavahit sámegiela go deaivvada almmolaš bálvalusaiguin, maiddái dearvvašvuođabálvalusaiguin.

Oktasaš namuheaddji dáin lágidemiin lei dihtomielalažžan dahkan dásseárvosaš bálvalusaid birra olbmuide geain lea sámi duogáš ja gullevašvuohta.

Min gelbbolašvuođabálvalus galgá fállat buriid bálvalusaid bealjehisčalmmehemiide sámi guovlluin. Dávjá deaivvadan váhnemiiguin, lagaš olbmuiguin, mánáidgárddiid ja skuvllaid bargiiguin, ja suohkanlaš dearvvašvuođabargiiguin doarjut ja nannet doaimmaid kurssaiguin ja bagadallamiin.

Árbevirolaččat sámi kultuvrras leat doaimmashehttejumit gehččojuvvon oassin lunddolaš rievddademiin. Dasa sáhttá maid gullat dakkár oaidnu ahte lámisvuohta ii vealttakeahttá eastat kvalitatiivvalaš eallima. Ollugiin sáhttá leat váttis váldit oktavuođa veahkkeapparáhtain, ja sii sáhttet leat eanet várrugasat addit dieđuid dahje hupmat njuolga buozanvuođa birra. Sámi árbevierus lea ain guovddáš árvu atnit ávvira nuppiin ja birget ieš, ieš birget. Jus olmmoš dárbbaha veahki váldá vuosttažettiin oktavuođa lagamus bearrašiin. Mu oaivila mielde ferte eanetlohkoservodaga oaidnu diagnosaide ja doaibmahehttehusaide buorebut heivehuvvot sámi jurddašanvuohkái, árvvuide ja guottuide.

Buorre ovttasbargu sámi bearrašiin eaktuda oadjebasvuođa ja luohttámuša. Čovdosat berrejit heivehuvvot báikkálaš dárbbuide, gillii ja kultuvrii. Gielas lea stuorra mearkkašupmi dasa ahte ásahit luohttámuša ja addit oadjebasvuođa buori deaivvadeapmái buohcceviessomátkkiin dahje poliklinihkalaš dutkamiin. Seamma deaŧalaš lea diehtit árbevirolaš jurddašanvuogi doaimmashehttejumi/dávdda birra ja eanet eahpenjuolggo gulahallanvuogi birra. Dalle lea sámi kulturipmárdusas eambbo mearkkašupmi go gielas.

Dávjá sáhttá dearvvašvuođabálvalusas leat eanet njuolggo gulahallanvuohki, muhto sámi gulahallan sáhttá leat eahpenjuolggo gulahallanvuohki. Dalle lea deaŧalaš áddet dan vuođđodoahpaga mii daddjo ja ii daddjo. Jos olmmoš vállje vástidit čielga jávohisvuođain, de dat sáhttá mearkkašit ahte sus lea hui garra vuosteháhku. Njuolggo gulahallanvuohki sáhttá vásihuvvot hástaleaddjin, go váldoáššin leat váttisvuođat ja unnán sámi ipmárdusvuogit.

Sámi buohccit sáhttet vajálduhttit dárogiel máhtuset go leat suorganan, hušas ja buozanvuođas, ja sii dárbbašit dovddahit iežaset dovdduid eatnigillii. Vai sin vuoigatvuohta geavahit iežaset giela dearvvašvuođabálvalusas gozihuvvo, de lea Davvi Dearvvašvuođa doaibmaplánas deaddu biddjon nationála dulkonprošektii. Dearvvašvuođabargit dárbbašit maiddái dulkka bargat bargguset, ja dulkka geavaheapmi lea deaŧalaš dearvvašvuođafágalaš gelbbolašvuohta.

UNN`as Romssas virgáduvvui cuoŋománus 2023:as davvisámegielat dulka, guhte fysalaččat lea sihke sámegielat pasieanttaid ja divššodeddjiid várás. Sihkkarastit rivttes ja buori gulahallama sihke pasieanttaide ja muhtumin maid oapmahaččaide lea álo divššodeaddji ovddasvástádus. Maiddái lea deaŧalaš ahte divššodeaddjit ipmirdit pasieantta.

Mun oaivvildan ahte Davvi Dearvvašvuođa doaibmaplána ferte deattuhit ahte sámi buohccit sáhttet vuordit ahte dearvvašvuođabargiin lea sámi kulturipmárdus, ja ipmirdit iežas birgema árvvu. Dearvvašvuođabargiid háhkan geain lea sámi giella- ja kulturipmárdus lea hui mávssolaš go galgat sihkkarastit ovttadássásaš dearvvašvuođabálvalusaid!

Mii gelbbolašvuođabálvalusas galgat fállat dásseárvosaš ja buriid bálvalusaid olbmuide sámi guovlluin. Dat eaktuda maiddái ahte lea buorre máhtolašvuohta gielas ja kulturáddejumis.

Dronefoto av Sametinget i Karasjok
Sámediggi Kárášjogas. Govven: Sigve Nedredal